Amanda mair on Euroopa popi uus ilmutus, ainult kuusteist aastat. Sellest on saanud sõõm värsket õhku, mis koosneb sugestiivsetest meloodiatest, mis on segatud sünteesitud helide ja pehmete vokaalsete harmooniatega. Nendel päevadel Rootsis tehtud indie hääl esitles oma debüüti Hispaania minituuril, mis maandus eile Malagas ja samal õhtul Madridis.
Turul paari singliga noor artist on suutnud suunata rahvusvahelisel tasemel plaadimaailma suured ootused tema esimene teos, mille ta kavatseb sel kevadel välja anda. Nagu me ütlesime, on ta Rootsi plaadifirma kaudu juba kaks lugu edasi tõstnud Labrador. "House" langes eelmise aasta juunikuusse, kus talle esitati juba armas ja isikupärane hääl koos süntpopi kajaga, millel oli järjepidevus tema viimases, mullu oktoobris ilmunud loos "Doubt". Mõlemad lood esitavad laulja puhast häält ja elektroonilisi arranžeeringuid õiges taktis, progressiivse ja kaasahaarava kõlaga, mis meenutab esimesed hitid. Kate Bush o Tolmune Springfield, millega noort naist on võrreldud. Esile tulevad ka uuemad mõjud, näiteks tema kaasmaalaste ja leibelikaaslaste omad Club 8 y jj o Mary Onettes, ja pole üllatav, et see kõlab viimasena, sest Philip Exstrom, nimetatud grupi laulja, on selle teose loomisel kontrolli all.
Amanda Mair sündis Stockholmist väljaspool asuval saarel ja tema hääl avastati juhuslikult, kuna ta ei plaaninud professionaalselt muusikale pühenduda, siis tema hääl on igati väärt, et me talle selle võimaluse anname.